3 okt. 2013 Kuid kas laste «tipa-tapatamine» on tõesti vajalik ning kas see aitab lapsel kiiremini ja paremini kõndima õppida? Toeks võid kasutada hästi libisevat tumbat, sobiva kõrgusega pappkasti, mähkmepakki või ratastel mänguasjakasti (vaata, et rattad liiga kiirelt ei veereks ja et tugi oleks lapse jaoks ohutu).Kas see on normaalne? Sünnitus oli raske, mul oli sünnitegevuse nõrkus, kas siis võis jalg kahjustada saada? Või kas on üldse midagi viga? Peale selle ei taha ta üldse, et tema käest kinni hoitakse, see aga pole vist mingi patoloogia. Üldse on ta väga närviline laps, nutab palju, kogu aeg tahab süles olla, ei maga hästi.Tal kujuneb hästi koordineeritud kõnnak, püüe iseseisvalt süüa. Ta võib Lapse tasakaal suureneb, ta suudab kõndida mööda joont ettepoole ja joone lähedal tahapoole, proovib jalaga palli lüüa, ta suudab ilma toeta seista nii vasakul kui paremal jalal. Lapse arengus ei saa tõmmata joont üld-ja peenmotoorika vahel.Täna nägin päris mitut last, ikka kooliealist, kel olid kõndides jalad sissepoole. Kas sellist asja juba varakult lapseeas reguleerida ei saa? Mõne arsti abiga näiteks? Mina mäletan küll oma lapsepõlvest, kui ema alati toonitas mulle, et käi sirge seljaga ja astudes võta lühem samm, et muidu.ei ole nii, nagu peab. Üks käitumisjoon võib olla ühe lapse puhul normaalne ja mõistetav, kuid teisel märk sellest, et kõik ei ole päris korras. Lapse psüühiline areng ei näe. Kui ta kõndima hakkab, märkab enamik lapsevanemaid, et laps toetub labajala siseküljele ja tallavõlvi ei ole justkui üldse. Kas nüüd on põhjust.
Some more links: